Vikipeedia:GLAM/Heinrich Tiidermann/Eesti rahwa näolaad – Vikipeedia. Heinrich Tiidermanni portree 1890. aastatest.
Albumiinfoto. Eesti Kirjandusmuuseum, EKLA A-14:18 Esimesi fotosid siinsest maarahvast on teada juba 1860. aastest. DISINFOTEST - By Cybexer Technologies. Andmekirjaoskus ehk tarkus panna andmed tööle. Teisipäeval (23.03) avaldame video ja artikli, kus kolme Eesti idufirma (Pipedrive, Bolt, Veriff) juhid jagavad mõtteid sellest, kui väärtuslikud on andmed ning nende lugemise ja analüüsimise oskus, kuidas andmekirjaoskust õppida ja arendada.
Lisaks toovad oma ala eksperdid ka praktilisi näiteid, mida andmetega teha saab. Neljapäeval (25.03) avaldame ühe minuti loengu, kus statistikaameti peadirektori asetäitja tehnoloogia ja andmeteaduse alal Andres Kukke räägib sellest, kuidas andmed tekivad, milleks need vajalikud on, mis neist edasi saab ning kes ja milliseid andmeid kasutada saavad. Reedel (26.03) toimub Tagasi Kooli e-külalistund, kus statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo räägib analüütiku elukutsest ning sellest, mida tasub teada andmetest. E-külalistund on mõeldud 7.-12. klasside õpilastele. Tundi saab registreeruda siin ning rohkem infot leiab Facebooki ürituse lehelt. UUS! Virtuaaltuur arhiivis – Rahvusarhiiv. Sugulasrahvad. Roosisaare rippsild. Roosisaare rippsild Roosisaare rippsild on Eesti pikim rippsild, mis ehitati aastal 1998 (insener Jaan Linno).
Just seal saavad omavahel kokku Tamula järv, Vagula järv ning Võhandu jõgi. Silla pikkus on 180 meetrit ning sealt avaneb imeilus vaade Tamula järvele ja Võru linnale. Silla Roosisaare-poolse otsa lähedal asus umbes 5000 aastat tagasi kiviaegne asulakoht. Näitus Eesti lipu lugu. A J U M E H. Pulmasõnastik I Ülo Tedre abielukott (Rap, Käi, Krj, Muh, Mus, Pär, Hls, Krk, Võn) suur, tugevast riidest kott, väikese puust rõngaga sopis või/ja suus, tagamaks õhtu noorpaarile, kes esimeseks ööks teine teistpidi ja alasti sinna sisse pandi, kus nad hommikuks pidid end õigeks keerama ja ühte heitma.
Kui hommikul selgus, et mõrsja on ikka veel neitsi, pandi noorpaar ka järgmiseks ööks kotti. Nõmme Raadio - Meediapank. Rode. Hermen Rode kohta on vähe andmeid.
Lübecki allikates on teda mainitud vaid üksikutel kordadel. Tõenäoliselt sündis ta 15. sajandi esimesel poolel, oli abielus, kuid arvatavasti lasteta ning suri juunis 1504. Rode loodud altariretaablite põhjal võib teda pidada üheks oma aja olulisemaks Lübecki kunstnikuks. Sellegipoolest on kunstiteadlastel tänapäevani raskusi tema kunstiliste juurte määramisega. Tema maalistiilile Lübeckis eeskujusid ei leidu. Untitled. Untitled. Tuglas-seura. Kloostrid Eestis Anneli Randla Loeng 2.10.2001 Helsingis, Tuglase Seltsis Eesti alal on olnud nelja ordu kloostreid: tsistertslaste, dominiiklaste, frantsiskaanide ja birgitiinide kloostrid.
Esimestena jõudsid Eesti alale tsistertslased tõenäoliselt juba enne maa ristiusutamist 13. saj. alguses. Kaido Ole. Vaata galeriid - Aasta puitehitise konkurss - EhitusEST. Aasta puitehitise konkursile esitati tänavu 25 nominenti.
Toimetuse valikul tutvustame osasid neist. Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus Arhitektuurne eskiis ja sisekujundus: Kerttu Mäesalu / Zeta OÜ Arhitekt: Kalju Kisand / AS Resand Ehitaja: Marko Talvik / Mapri Ehitus OÜ Vaatetornis on kasutatud liimpuitu ning sügavimmutatud puitu. Ajalugu - Eesti Kunstimuuseum 100. Rait Rosin homepage. Eesti mütoloogia/Peko – Vikitekstid. Peko.
Setumaal astub kodumaa metsiku, viljaneitsi ja muude vilja edendajate asemele Peko, keda kaugemal Eestis ei tunta. Peko esineb peale vilja kasvu edendamise veel karja kaitsjana. Aga veel enam: setukesed usuvad, et Peko ilmugi võib muuta. Hingede aeg : Õpetajate Leht. Leidub hauakive, millele on kirjutatud: „Muld mälestust ei mata.“ Kaua aega ei suutnud ma mõista, kuidas võib niisugust asja graniiti raiuda.
Mis selle mälestuse siis matab kui mitte muld? Hiljemalt mõnekümne aasta pärast on kivi tellinud leinajad ise põrmuks pudenenud. Jah, sammas võib seista kauem, aga tema ei mäleta muud kui nime ning sünni ja surma daatumeid. Eesti rahvakalender. Kui jaguajast on andmeid vaid kitsalt alalt Vi, Ha rannarahvalt ning Soomeski hõlmab see rohkem lõuna- ja läänepoolset piirkonda, siis hingedeaeg on eesti rahvakalendris kogu maal tuntud.
Määrangud hingedeaja kestvuse või dateeringu kohta on aga üsnagi erinevad. Selle mõõduks võib olla teatav nädalapäev ühel või mitmel järjestikusel nädalal, teatav arv nädalaid või päevi. Koha määratlemisel on sageli orientiiriks tähtsamad sügise ja sügistalve tähtpäevad: mihklipäev, mardi- ja kadripäev ning jõulud. Sealjuures määrsõnade enne, pärast, paiku, ümber jts. sage kasutamine umbmäärases tähenduses näib tulenevat mitte niivõrd unustamisest, kuivõrd hingedeaja kestvuse tegelikust ebamäärasusest. Kujutlus hingedeajast kui pikemast perioodist, mil hinged maa peal viibivad, on kuigivõrd taandunud ja hingedeajaks on hakatud nimetama aega, mil toimus toidu väljapanek hingede kostitamiseks.
Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu. Hinokad. "Paganuseaegsel eestlasel oli kaks pühadust: hiis ja suitsusaun. Näib, et viimane esimese ületab. Kristlus lisas neile kahele pühadusele veel kolmanda juurde, nimelt kiriku, ühtlasi endiste pühaduste kohta lugupidamist alandada, nõrgendada püüdes. Hiie suhtes on see tal hästi õnnestunud, palju vähem sauna suhtes. TÖÖD — Peeterlaurits. Sada kõige-kõigemat fakti meie maa ja rahva kohta: Eesti mõjukaim perekond - Eesti - Tänane leht.