Minu uus sait » Paberi leiutamisest Mis on paber? Paber ( paper ingl k, Papier saksa k, papyros kreeka k) on peamiselt taimsest kiudainest sadestamisega valmistatud kangas- või lehtmaterjal. Vt ka paber. Tänapäeval kasutatava paberi sünnimaaks on Hiina, kus paber leiutati Hiina keisri õukonnas Cai Lun`i poolt 105. aastal. Hiina õpetlaste spontaanne pintseldamine ja voolava tindiga teadmiste ülestähendamine siidkangale, kiirendas uue kirjutamismaterjali avastamise vajadust, sellise, mis oleks majanduslikult ökonoomsem ja kasutamise poolest mugavam kui kootud kangas. Ühe legendi järgi mõtiskles Cai Lun lossi aias, kuidas või milleks kirjarullidest järele jäänud siiditükkide kasutada. Siis õpiti kirjutamiseks siidikiududest õhukesi lehti pressima. Etapp paberi valmistamise protsessist Hiinas. Toormaterjal peenestati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega.
Fossilisation des microorganismes eucaryotes dans des tapis microbiens calcifiants | Société Française d'Exobiologie Fossilisation des microorganismes eucaryotes dans des tapis microbiens calcifiants Pendant la plupart de son histoire et jusqu’à l’explosion Cambrienne il y a ~500 millions d’années, la vie sur Terre était cantonnée au monde microbien. Ces organismes s’organisaient souvent en tapis microbiens complexes, parfois calcifiants, qui ont laissé des traces sous la forme de stromatolites ou, de manière plus générale, microbialites fossiles. Responsables de stage : Karim Benzerara et Purificación López-García Lieu de stage : Equipes ”Géobiologie”, Institut de Minéralogie, de Physique des Matériaux et de Cosmochimie, Université Pierre et Marie Curie, T 22-23, 5 eme étage, 75005 Paris, et “Diversité et évolution microbiennes”, Unité d’Ecologie, Systématique et Evolution, Université Paris-Sud, bâtiment 360, 91405 Orsay cedex; Tél : 01 69 15 76 08 Pour toute demande d’information complémentaire et pour les candidatures : Contact : puri.lopez@u-psud.fr; karim.benzerara@impmc.jussieu.fr
Tuttpütt ja nahkhiir Tuttpütid talvituvad praegu Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Nahkhiired, kes ei ole meilt ära lennanud, magavad praegu koobastes ja keldrites talveund ja neid ei tohi mingil juhul häirida. Parim viis nendega praegu tutvust teha on Eesti loodusmuuseumis. Tuttpüti nimi tuleneb tema välimusest. "Tutt on uhke tal, jah. Tuttpüttide pulmamäng on eripärane. Tuttpüti põhiline toit on kala. Aasta loomast on loodusmuuseumis veebruaris tulemas näitus. Eestis on 12 liiki nahkhiiri. Suured kõrvad on sellel nahkhiire liigil seotud toidu hankimisega. "Teised nahkhiired üldiselt kasutavad kajalokatsiooni, nad saadavad hästi kõrgeid helisid, mida inimkõrv üldiselt ei kuule, nad saadavad neid kõrgeid helisid välja ja need põrkuvad tagasi putukate ja keskkonna pealt ja nii nad saavad aru, kus on nende söögiobjektid," lisas ta. Aasta looma ja lindu valitakse Lennuki sõnul sellepärast, et neile rohkem tähelepanu pöörata.
Rahvuspargid ja kaitsealad Eestis Eestis on 5 eriilmelist rahvusparki ja põnevaid kaitsealasid, kus on tihedalt põimunud loodus, kultuur ja ajalugu. Eesti suurimast ja vanimast Lahemaa rahvuspargist leiad piki poolsaari looklevaid kiviseid ja liivaseid rannaalasid ja loopealseid. Lahemaa on Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab palju suuri metsloomi. Matsalu on oluline lindude toitumiskoht rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel, tõeline linnuvaatleja paradiis. Soomaa on mõnus paik raba- ja kanuumatkadeks. Vilsandi ootab hülge- ja orhideehuvilisi. Karula on kõige väiksem rahvuspark, mille kuppelmaastiku on kujundanud mandrijää ja küngaste vahel on peidus u 40 järve. Eesti kaitsealadest on tuntumad Kõrvemaa maastikukaitseala, kus suured metsad vahelduvad soodega; rabade- ja allikaterohke Endla looduskaitseala ning Eesti suurim deltasoostik – Emajõe Suursoo Peipsi järve ääres.
EESTI RAHVUSPARGID - 2. poolaasta | TaskuTark Kaitsealade vööndid Lahemaa rahvuspark: Vilsandi rahvuspark: Matsalu rahvuspark: Matsalu lahe elupaigad: Hülged: Hülgepoiss merejääl: Soomaa viies aastaaeg: 1. Näita lisainfot Peida lisainfo ''Ei ole meri, ei ole maa, laevad ei sõida, aga käia ei saa.'' - ehk mis on soo? by Mari-Liis Toomemägi on Prezi
Põder ja metskits | TaskuTark.ee - Sinu abiline kooliasjade lahendamises! Põder On pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Põder on ka Eesti suurim sõraline. Tema kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam. Põder on taimetoiduline ja toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Põdravasikad ehk põdrapullid tulevad ilmale kevadel. Ühel põdraemal sünnib neid tavaliselt 1- 2. Metskits On meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Metskitse jäljed: Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Mai lõpus sünnivad kitsel 1…3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui inimesed leiavad metsas rohu seest üksiku talle, arvavad nad sageli, et ema on ta maha jätnud. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Loe lisaks: Põder
Pruunkaru ja metssiga | TaskuTark.ee - Sinu abiline kooliasjade lahendamises! Eestis on karud elanud juba väga pikka aega. Praegu loendatakse kogu Eestis 600-650 karu. Pruunkaru on Eesti suurim kiskja. Ta on kohmakas loom ja ta kõnnib kogu tallale toetudes. Talvel magavad nad talveund, mis kestab novembrist märtsi või aprillini. Karu käpajäljed: Karud on videvikus ja pimedas aktiivsemad kui päevavalgel. Karu ja hundid: Karud on segatoidulised. Pruunkaru võib elada kuni 50 aastat. Enim karusid elab Virumaal ja Jõgevamaal. Metssead Elavad karjaviisiliselt, kuldid (isases sead) liituvad karjaga ainult sigimisperioodil, mis kestab novembrist jaanuarini. Metssiga on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Metssead on tüüpilised kõigesööjad (segatoidulised), kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Metssigade meeliskohaks on mudased loigud, kus nad käivad püherdamas ja hiljem hõõruvad nad ennast vastu puud. Metssiga: Loe lisaks: