Veeb. Aristoteles. Nikomachose eetika. Videoloengud. Filosoofia Loogika Tehniline info Filosoofia Filosoofia probleemid, mõisted Mis on filosoofia? (35 min) flv | mp4 | DivX | mp3 Tunnetus: uskumus ja teadmine, empirism ja ratsionalism (42 min) flv | mp4 | DivX | mp3 Kogemus (24 min) flv | mp4 | DivX | mp3 Tõeteooriad (14 min) flv | mp4 | DivX | mp3 Matemaatika eripära (14 min) flv | mp4 | DivX | mp3 Keha ja vaimu probleem (29 min) flv | mp4 | DivX | mp3 Determinism. Antiikfilosoofia Sokrates (34 min) flv | mp4 | DivX | mp3 Platon. 1. osa. Keskaja filosoofia Keskaja filosoofia (39 min) flv | mp4 | DivX | mp3 Uusaja filosoofia Bacon (32 min) flv | mp4 | DivX | mp3 Descartes (33 min) flv | mp4 | DivX | mp3 Locke (19 min) flv | mp4 | DivX | mp3 Hegel (23 min) flv | mp4 | DivX | mp3 Kaasaja filosoofia Schopenhauer. 1. osa.
Loogika Teooria Ülesannete lahendamine Tehniline info Filosoofia videod Antud 4 linki: flv | mp4 | DivX | mp3 flv mp4 Videofail on html-dokumenti vistutatud (ingl embedded) ehk virtuaalselt istutatud. DivX mp3 Loogika videod. Indrek Meos. Filosoofia. Viini ring. Viini ring (saksa keeles Wiener Kreis; Viinis kasutatud nimetus: Schlick-Kreis 'Schlicki ring') oli filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick. Nad käisid koos enamasti üle nädala alates 1922. aastast kuni aastani 1936, mil üks vihane kraadiõppur Schlicki surnuks tulistas. Paljud ringi liikmed lahkusid Austriast austrofašismi mõju ajal või pärast anšlussi. Nende lähenemist filosoofiale hakati nimetama loogiliseks positivismiks (ka loogiliseks empirismiks). Viini ringi väljapaistvate liikmete seas olid Rudolf Carnap, Otto Neurath, Herbert Feigl, Philipp Frank, Friedrich Waismann ja Hans Hahn. Puhuti külastasid ringi koosolekuid Hans Reichenbach, Kurt Gödel, Carl Hempel, Alfred Tarski, Willard Van Orman Quine ning Alfred Ayer, kes nende ideid Suurbritannias populariseeris.
Karl Popper ei käinud küll kunagi ringi koosolekutel, kuid ta oli nende õpetuse mõjukas kriitik. Mõnda aega kohtusid mõned Viini ringi liikmed regulaarselt Ludwig Wittgensteiniga. Loogiline positivism. Avatud ühiskond. Avatud ühiskond (inglise open society) on tuntud kui filosoof Karl Raimund Popperi ühiskonnafilosoofia mõiste. Mõistet on enne Popperit kasutanud prantsuse filosoof Henri Bergson, kellelt Popper selle mõiste väidetavalt üle on võtnud. Avatud ühiskonnale vastandub suletud ühiskond, mille sisu üle on palju vaieldud. On vaid selge, et paljud avatud ühiskonna vastased end sellistena ei näe. Mõned aga siiski - nt. konservatiivne revolutsioon on mõttevoole, mille mitmed esindajad on käsitlenud end avatud ühiskonna vaenlastena (eelkõige Armin Mohler). Avatud ühiskond ja religioon Bergsonil[muuda | redigeeri lähteteksti] Avatud ühiskonna mõiste leiab arvatavasti esimesena kasutamist Henri Bergsoni teoses "Moraali ja religiooni kaks allikat".
Avatud ühiskonna määratlus Popperil[muuda | redigeeri lähteteksti] Popper on Bergsoni avatud ühiskonna mõiste mingil määral aluseks võtnud, kuid seda kasutanud peamiselt väga kaudselt idee tasandil ning otseselt Bergsoni arusaamist järgimata. Filosoofia veeb. Paul Ekman.